1991. aasta oli Eesti jaoks pöördeline – just sel aastal saavutati taas iseseisvus ning hakati oma riiki uuesti üles ehitama. Samal aastal, 30. jaanuaril avati Tallinnas ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, mille üks peamiseid eesmärke on põhjamaiste väärtuste tutvustamine ning Põhja-Balti piirkonna konkurentsivõime tõstmine maailmas. Koos oleme tugevamad.
Sel aastal tähistamegi oma 30. tegutsemisaastat ning saame seda olulist verstaposti jagada Eesti Vabariigi suure tähtpäevaga – 30 aastat taasiseseisvumisest. Aastate jooksul oleme viinud kokku lugematul hulgal Põhjamaade, Eesti ja teiste Balti riikide eksperte, poliitikuid, ametnikke, ettevõtjaid, arvamusliidreid ja loomeisikuid, aidanud korraldada ümarlaudu, töötubasid, seminare, konverentse ja kultuuriüritusi ning soodustanud koostöövõrgustike loomist Põhja- ja Baltimaade vahel. Oleme andnud olulise panuse nii kultuuri, loomemajandusse, ühiskondlikku arutellu kui ka rohemajanduse arendamisse, toetanud sotsiaalset võrdsust, teaduspõhist lähenemist ning digitaliseerimist Põhja- ja Baltimaade piirkonnas.
Viimastel aastatel oleme olnud Arvamusfestivali innukas partner, sest see on tänuväärne platvorm, kus arutleda ühiskondlikult olulistel teemadel, kuulata erinevaid arvamusi ning leida uusi valupunkte, mille kallal edasi töötada. Meil on suured plaanid – meie visioon on, et 2030. aastaks on Põhja- ja Baltimaad roheline, konkurentsivõimeline ja sotsiaalselt kestlik regioon. Meie plaane peegeldavad ka meie selleaastased arutelud, mis keskenduvad sõnavabaduse tähendusele muutuvas maailmas, usalduse olulisusele ühiskonnas ning teadlaste ja ettevõtjate vahelisele koostööle, ning toimuvad 13. augustil põhjamaiste juttude alal „Nordic Talks“.
Ilmselt on paljud meist sotsiaalmeediakanalites ning avalikes kommentaariumites märganud kommentaare, mis teisi alavääristavad, mõnitavad või halvustavad. Arvutiekraanist kilp ja sageli mittemidagiütlevad kasutajanimed on tekitanud anonüümsuskookoni, mis annab meile enneolematu julguse jagada oma arvamust, olgu siis viisakalt või mitte. Oma esimeses arutelus „Mystical creatures of Internet – Trolls and Internet Warriors”, mis toimub 13. augustil kell 12, küsime, kes on need mõistatuslikud olendid, keda me trollideks ja sõdalasteks nimetame ning püüame aru saada, miks minnakse internetis nii tihti inimeste ahistamise ja ähvardamise teed. Loodame, et nende tegevuse põhjuste üle arutlemine avab sel teemal laiema avaliku arutelu ning annab meile parema arusaama, kuidas nende nn trollide ja sõnasõdalastega käituda.
Pingeline ja konfliktne internetimaailm peegeldab pahatihti pinges ja stressis ühiskonda. Kui Soome on mitmendat korda valitud kõige õnnelikumaks riigiks maailmas, siis Eesti on sellisest tiitlist veel kaugel. On välja toodud, et Soome suur õnnetase põhineb suurel usaldusel ja seeläbi ka kõrgel sotsiaalsel kapitalil. Kui inimesed usaldavad üksteist ja oma riiki, siis tunnevad nad oma rahva ja riigijuhtidega suuremat seotust. Nad on motiveeritud riigi toimimisse rohkem panustama, nad on valmis mõistma valitsuse otsuseid ja tegema ülla eesmärgi nimel ka väikeseid ohverdusi, sest nad usaldavad inimesi, kelle on valinud riiki juhtima. Piltlikult öeldes võrdub Soomes 1+1 rohkem kui 2. Muutuste või kriisi ajal kipub sotsiaalne kapital vähenema – inimesed on stressis ja ei pruugi teada, mis neid ees ootab, raske on riigijuhte usaldada, sest tegelikult ei tea ju keegi, mis on õige. Kell 16 toimuvas paneelis „Trust as a Social Capital“ otsime vastust küsimusele, kuidas usaldust ühiskonnas suurendada, et Eestigi kunagi viie kõige õnnelikuma riigi sekka jõuaks ja saaks uhkeldada kõrge sotsiaalse kapitaliga.
Liikudes sotsiaalsest kapitalist rahalise kapitali juurde leiame eest maailma, kus teadus ja tehnoloogia on omavahel tihedalt läbi põimunud. Selline maailm on kahtlemata täis põnevaid võimalusi ja eeliseid, kuid samas leidub selles ka ohtusid, millega tuleb vastutustundlikult tegeleda. Kas süva- ja mõjutustehnoloogia on lahendus, mis aitab seljatada üleilmsed raskused ning edendada sotsiaalset heaolu ja majanduskasvu? Kas süvatehnoloogiaettevõtete toetamine tagab kõigile suurema palga ja rohkem vaba aega? Oleme toonud kokku suurepärase rühma pragmaatilise maailmakujutlusega asjatundjaid, kes on selle teemaga juba aastaid rinda pistnud. Kell 14 toimuvas arutelus „From Science to Business – Nordic Dimension“ arutleme, kuidas saavad ülikoolid ja ettevõtted majanduse ja ühiskonna arendamisele otseselt kaasa aidata, rakendades akadeemiliste uuringute tulemusi tõhusalt igapäevaelus.
Et ennast aruteludeks sobival häälestada ning juba varakult Põhjamaade atmosfääri sukelduda, on kõige parem mängida meeleolukat ja harivat veebimängu „Kas sinus on põhjamaalast”. Koostasime selle koos oma Baltimaade kolleegidega, et tähistada juba mainitud 30. tegutsemisaastat ning suurendada kultuurilist mõistmist, mis on oluline, et Põhja- ja Baltimaade regiooni elanikud tunneksid end ühtse kogukonnana. Lisaks on see väga lõbus ja aitab meeldivalt, aga ka kasulikult aega veeta.
Kohtume juba 13. augustil Arvamusfestivalil „Nordic Talks“ alal!
Kertu Kärk
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
