Nii EL-i kui NATO puhul on nii välis- kui kaitse- ja julgeolekupoliitiliste otsuste tegelikeks kandjateks liikmesriigid. Kas EL-i välis- ning kaitsepoliitiline otsustusarhitektuur vajab uut vundamenti? Kuidas peaksid EL ja NATO reageerima rahvusvahelise õiguse rikkumistele? Kas pidevad hukkamõistud taastavad demokraatia Valgevenes või vabastavad Krimmi? Kuidas mõõta sanktsioonide mõju ja mida teha, kui need ei mõju? Kui Eestit tabab tõsine julgeoleku oht, kas siis saame ka loota ainult tõsistele hukkamõistudele Twitteris? Kas EL-i lepingu vastastikkuse kaitse klausel (artiklis 42, lõige 7) ja NATO artikkel 5 saavad meid rünnaku puhul kaitsta?