Elu Eestis koondub suurematesse tõmbekeskustesse. Baasteenused jäävad äremaadel aina hõredamaks. Siiski toimub ka vastupidine liikumine, mis tugineb innovaatilistele lahendustele. Poeketid viivad panganduse tagasi asulatesse, pakiautomaadid taastavad postiteenuse, riigiteenuseid saab kasutada üle neti, telemeditsiin toob arstliku nõustamise tagasi. Millised baastingimused meditsiinis peavad olema täidetud, et elu väljaspool suurlinnu saaks mitte ainult jätkuda, vaid ka areneda? Või on elu ääremaal hoopis hinnaline luksus koos võimalusega olla terviseinnovatsiooni eesliinil?