Ma olen tolerantne, ei istu purjus peaga rooli, teen jätkusuutlikke valikuid ning aitan neid, kes abi vajavad. Ma teen seda, sest mul ei ole suva. Ma ei ela autopiloodil, vaid teen oma igapäevaelus valikuid mis aitavad kujundada sallivat ja jätkusuutlikku maailma. See on lihtne, kuniks asi puudutab minu enda valikuid ja käitumis. See on lihtne, kui küsimus on anonüümsetes ühiskondlikes protsessides või võõraste inimeste käitumises. Aga mis saab siis, kui mu pere, sõprade või ülemuse käitumine on minu väärtustega vastuolus? Kas ma jään endale kindlaks, kui sõber tahab purjus peaga rooli istuda, kui onu Vello teeb juubelilauas kohatuid kommentaare või minu ülemust süüdistatakse ahistamises? Need on sageli hetked, kus tekib sotsiaalne dilemma. Miks on lähedase või minu suhtes jõupositsioonil oleva inimese väära käitumise korral raske sekkuda? Mida me kardame? Mis on “halo efekt” ja kuidas see meid mõjutab? “Mul ei ole suva” paneelis arutame, kuidas sellistes olukordades toime tulla ning mida teha selleks, et meie ühiskonnas oleks vähem neid, kes otsustavad mis tahes kiusamise vormi kohates vaikides kõrvalt vaadata. Arutame, kuidas soodustada ühiskonnas kodanikuaktivismi ning “mul ei ole suva” suhtumist ning käitumismustreid. Meil kõigil on oma südameteemad. Aga mida me nende ühiskondlike probleemide lahendamiseks päriselt ära teeme?