Ühiskond on võidelnud viirusega üle pooleteise aasta ja me oleme avastanud, et me jääme alles ja kohaneme kõigega, majandus isegi kasvab. Majandus kasvab aga põhivajaduse arvelt. Kultuuri nende hulka ei ole arvatud, sest inimene ei pea teatris või kontserdil käima, küll aga elama soojas toas ja sööma. Kuude kaupa arvati, et kultuur mahub ekraani taha, kuni avastati, et ei, keegi ei jaksa neid lõputuid videovahendusi jälgida, ja muusikud lähevad toidukulleriteks. Kuidas säilitada teatrid, kontserdiühingud, festivalid, promootorid, helitehnikud, kunstigaleriid, eramuuseumid, kinod, bassimehed ja DJ-d? Mida me oleme senisest covid-kogemusest õppinud ja mida teha kolmanda laine puhul teisiti? Ka kirjanik tahab oma raamatu esitlusel tähelepanu ja kunstnik näituse avamisel pokaale kokku lüüa. Tseremoonia on kultuuris pea sama tähtis kui teos, need kaks kokku loovad sündmuse.