Ühiskonna arenedes on üha ebaselgem, mida peaks inimene teadma või oskama. Pikalt kestnud pandeemias oodatakse küll stabiilsust ja meelerahu, kuid meid hoiatatakse tuleviku eest, mis toob kaasa enamgi ettearvamatut, konflikte ja raskeid otsuseid. Oleme riukalike probleemide tormituultes – probleemid, mis on kas raskesti hoomatavad või mille lahendamine vajab erinevate osapoolte koostööd ja panust, eeldab empaatiat, enesekontrolli ning kriitilist mõtlemist. Samas ka teatavat vastuhakku ja meelekindlust ebamugavaid küsimusi küsida ning muutusi ellu viia. Arengu- ja haridusstrateegiad rõhutavad tundmatu tulevikuga toimetulekuks üldpädevuste toetamise vajalikkust. Need võimaldavad kohaneda, olla paindlik, õppida ja ümber õppida, tegutseda meeskonnana, toimida ettenägematute probleemide keskel. Ühe üldoskuse ja elu läbiva joone võib kokku võtta mõistesse "loovus" - probleemi mõistmine, mõtestamine ja lahendamine, uudne asjade nägemise ja käsitlemise viis, sügav huvi maailma korralduse ja inimsuhete vastu, julgus hakata minema mööda tundmata teed. Kuidas luua loovuse sünniks sobilik keskkond, kuidas anda vajalikku aega ja võimalust?