See, et elu koondub Tallinnasse ning ülejäänud Eesti ääremaastub ja vaesub, pole enam uudis. Sellele viitavad nii Riigikontrolli aruanne kui ka teadlased Eesti inimarengu aruannetes. 2020. aasta Eesti inimarengu aruande üks tulevikustsenaarium oli „Isemajandav Eesti“, mis manas silme ette pildi riigist, kus kaugtöövõimalused ning uuskogukondlik eluviis on suure osa eestlasi viinud tagasi maale elama. See on olnud võimalik, sest kogukonnad on tugevad ja isemajandavad, valitseb koostöine suhtlus valitsejate ja kodanike vahel, vajadused teenuste järele on rahuldatud digitaalsete lahendustega. Kas meil on lootust liikuda uuskogukondliku isemajandava Eesti poole? Mis loob atraktiivset maaelu ja pakub elukvaliteeti, mis paneb meid linnadest maale kolima? Üks tegur, mis aitab juba täna maapiirkondade arengule kaasa ning mõjutab õnne- ja rahulolutunnet, on võimalus olla osa aktiivsest kogukonnast ja rääkida kaasa kohalikku elu puudutavates küsimustes. Oma aruteluga otsime vastuseid, kuidas kaasamine ja koostöö aktiveerib kogukondi ja mida see kohalikule arengule tähendab.