Hetkel on Eestis töötavatest teadlastest on umbes kümnendik välisteadlased ning rahvusvahelisi doktoriõppe üliõpilasi pea kolmandik. Kas need suhtarvud on Eesti riigi jaoks parajad ning kas Eesti on paik, kus ihaldatakse teadust teha või on tegu teise-kolmanda ringi valikuga? Arutluse alla tuleb ühelt poolt see, mis põhjustel peaks Eesti riik välisteadlasi tööle soovima, mis ohud või võimalused siin eksisteerivad. Teisalt võiks arutelu anda aimu, mis on grantide või perekondlike põhjuste kõrval faktorid, mis kutsuvad välisteadlast Eestis teaduse tegemise kasuks otsustama, mis aga loobuma.