Maailmas on tõusev trend keskkonnateadlikkus, pöördumine juurte ja looduslike lätete juurde. Klassikaline meditsiiniteadus ning tervishoiukorraldus on seni jäänud looduslike tervisetoodete ja peavoolu meditsiinist eristuvate ravivõtete suhtes äraootavale seisukohale. Samas tekitab pehmete väärtuste pealetung ühiskonnas järjest suuremat nõudlust just sedalaadi preparaatide, meetodite ja käitumismudelite vastu. Arutame selle üle, mil määral saab loodus- ja tavandimeditsiin olla abiks klassikalisele meditsiinile ning kas väljaspool juriidikat on vaja tõmmata selgeid piire ravimite ja "mitteravimite" vahele?