Tihti on tunne, et me elame revolutsioonilistel hetkedel ja kohe-kohe muutub maailm pöördumatult. Mõnikord tunduvad muutused hirmsad ja tekitavad ärevust, teinekord on nad meeldivad ja meelierutavad. Samas, kui me vaatame ajas tagasi, siis ajaloos ei ole tegelikult palju järske murrangulisi hetki. Või kui on, siis me mõistame ja mõtestame neid alles hiljem. Minule tundub, et nii on ka täna, mil kindlus tuleviku suhtes on päris habras – märksõnadeks turbulents maailma majanduses, poliitikas, äris, konkurentsis, loomulikult COVID-19 mõjud jms. Lootus, et see kunagi möödub ja tempo rahuneb võib olla liiga optimistlik. Tulevad uued ja veel kiiremad mured, mida murda. Selles keerulises olukorras peame jälgima, et vundament oleks tugev ja lahendused võimalikult lihtsad ja ökonoomsed. Tulevikku on raske ennustada, küll aga saame tegeleda sellega, et enda positsiooni ja kindlustunnet tulevikuks paranda. Just sellega aitavad meid andmed ja nende analüüsimine.
Globaliseeruvas maailmas mõjutab meid kõik, mis ühiskonnas toimub – on need siis kaubandussuhted erinevate riikide vahel, aina tihenev konkurents või ka suurenevad ootused klientidelt. Täna näeme kliendiandmeid analüüsides, et toimunud on päris tugev polariseerumine. Varasemalt võisid ettevõtted kindlustundega panustada nn keskmisele kliendile, kuna selles segmendis paiknes valdav osa auditooriumist. Täna, mil klientide vajadused ja ootused on muutunud ning oluliselt rohkem polariseerunud, ei ole keskel enam eriti kedagi. See omakorda seab suured ootused, mõistmaks ja rahuldamaks erinevaid ootusi läbi personaalse ja paindliku lähenemise. Niisugust lähenemist saab ettevõte kasutada aga ainult andmete toel.
Andmepõhine maailm ja targad otsused on aina enam tähelepanu saav teema. Oluliselt on paranenud andmete kättesaadavus. Siiski, kõik need andmed, mis meid ümbritsevad, on nullväärtusega, kui me neid ei kasuta ning oma tegevustesse ja otsustesse ei kaasa. Analüüsimudel, mis suudab lotonumbreid ennustada, on väärtusetu, kui tulemuse saab kätte alles pärast loosimist. Kuidas kasutada andmeid nii, et neist oleks meile kasu? Ma usun siiralt, et me elame maailmas, kus vastused on juba kõik olemas. Kui nii mõelda, siis väärtust saab luua ainult õiget küsimust küsides. Inimestena oleme aga uute küsimuste suhtes ettevaatlikud ja tihti küsime meelsamini neid küsimusi, millele me tegelikult vastuseid juba teame – sest nii on lihtsalt turvalisem. Uudishimu, kahtlev meel ja mitu „miksi?“ on kõige lihtsam viis kuidas õigete küsimustega kaugemale jõuda ja tulemust paremini mõista.
Tänases kiires ja muutuvas maailmas on kindlustunne haruldus. Tehnoloogia arengu ja ühiskondlike muutuste tõttu leiame end iga päev uuest olukorrast. Võidavad need, kes oskavad andmetest väärtust leida ja küsida õigeid küsimusi.
Arvamusfestivali Digitarkuse ala aruteludepäeva käivitab 14. augustil kell 12.00 Erki Pogoretski juhitud arutelu “Kas andmed juhivad meid või meie andmeid?”. Arutelus osalevad Mart Mägi (Statistikaameti juht), Taivo Pungas (andmeteadlane) ja Maarja Pild (vandeadvokaadi abi).
Erki Pogoretski
Telia Eesti kliendi- ja ärianalüüsi osakonna juht
