Keiu Telve, Helleka Koppel
Rakendusliku Antropoloogia Keskus
Rakendusliku Antropoloogia Keskus viis Arvamusfestivalil läbi vaatluse, mille eesmärk oli saada rohkem teada erinevate aruteluvormide, alade asukohtade ja kujunduselementide sobivusese kohta. Vaatlejad oli kokku 12 ning vaatluse all oli 58 nii vormi kui asukoha poolest erinevat arutelu. Vaatlused näitasid, et festivali publik otsib võimalusi aktiivseks osalemisest ja arutelude korraldajad võiksid veelgi julgemalt kasutada kaasamismeetodeid. Ühtlasi täheldasime, et arutelud Paide linnaruumis jõuavad laiema publikuni, halb ilm võib arutelus osalejaid isegi lähendada ja inimesed ei tule festivalile ainuüksi arutlema vaid soovivad ka niisama mõnusas, harivas õhkkonnas aega veeta.
Tegevus arutelualadel
Arvamusfestivali aktiivseim osa publikust olid noored või keskealised (25–45-aastased) eestlased. Publiku aktiivsus sõltus paljuski arutelu teemast: isiklikel ja perekesksetel teemadel on raskem avalikult sõna võtta. Ühiskonnakriitilisemate arutelude puhul (pagulased, hariduspoliitika jms) on inimesed rohkem harjunud arvamust avaldama, mistõttu sobisid neile aruteludele paremini ka kaasavad vormid. Siiski, reeglina spontaanselt sõna ei võetud ja enamikel aruteludel jäid inimesed passiivseks. See oli ka paratamatu, sest üldjuhul anti publikule sõna alles arutelu viimases osas.
Publiku kaasamine polnud alati läbimõeldud – väljakuulutatud krimiuuringu formaati ei toimunud, publik ei saanud osalemisvõimalustest aru või vedas tehnika alt. Oli ka erandeid: näiteks paistsid Maailmakohvik, arutelud nagu “Noorte ettevõtlus: müüdid ja tegelikkus”, “Kas kogukonnas märgatud noor on õnnelik noor?”, “Kuidas õpetada armastama pagulast?” ja “Kui kõik ei lähe plaanitult – kuhu edasi noor?” silma tõhusa publiku kaasamise poolest ning nende arutelude vormid õnnestusid vaatlejate arvates väga hästi.
Märkasime arutelu aladel mõningaid pigem häirivaid tegevusi. Näiteks tekitas festivalialal segadust arutelude filmimine. Tehnika võttis omajagu ruumi ning võttemeeskonna suhtumine publikusse polnud alati soosiv. Kohati isegi tundus, et filmides taheti näidata arutelu jutusaatena ning publikut pigem kaadrisse mitte lasta. Liigne tehnika mõjus aladel võõrkehana, mis piiras ka nähtavust lavale. Samuti häiris esinejate Skype-kõne vahendusel osalemine. Tehniliste probleemide tõttu Skype’s lisanduv arutleja pigem takistas ning venitas vestlust.
Väga positiivsena paistis silma publiku mitmekesisust toetavad lisad, nagu näiteks viipetõlk, sünkroontõlge. Mitmel juhul oli probleemiks aga vestluste üle aja minemine. Kuigi juttu oleks jätkunud paljudel juhtudel kauemaks, segas see päeva järgmisi ettevõtmisi, publik hakkas enne lõppu lahkuma ning oli kuulda nurinat ajakava muutumise pärast.
Alade kujundus ja ülesehitus
Arvamusfestivali aladelt oodatakse hubast atmosfääri ning läbimõeldult kujundatud lava ja istumisala. Eestlastele meeldisid eriti maalähedast keskkonda imiteerivad detailid: heinapallid, lilled, kaltsuvaibad. Positiivsena mõjusid ka silmatorkavad kujunduselemendid, mida inimesed said pildistada ja mis olid abiks ala leidmisel. Näiteks pakkusid arvamusalale paigutatud lilled, õhupallidega oranži värvi jalgratas ning lilla uks ühtmoodi rõõmu nii lastele kui täiskasvanutele.
Sel aastal mõjutas Arvamusfestivali külastajaid ja arutelude läbiviimist vihmane ja jahe ilm, mistõttu hinnati kõrgelt pleede, suuri varjualuseid, puidust põrandat, kuivi toole. Mõnikord võis halb ilm aga publikut ja arutlejaid isegi lähendada – piiratud varjualused tõid inimesi üksteisele lähemale ning nii muutusid mitmed vestlused hoopis intiimsemaks.
Eel- ja järeltegevused
Sel aastal viidi korraldajatele-moderaatoritele festivali poolt läbi ka koolitusprogramm, millest oli kahtlemata arutelude sujuvamaks ja huvitavamaks muutmisel suur abi. Väga toetavad olid ennekõike osalusvormide ning arutelude disaini koolitused.
Kahjuks on Arvamusfestivali arutelude tagajärjel sündivaid algatusi või planeeritavaid järeltegevusi on esmapilgul jätkuvalt vähe. Paaril juhul oli näha kodanikualgatuslike ideede ja projektide potentsiaalset sündi. Näiteks arutelus “Kas mahe on äri või teadvustatud vajadus?” tekkis arutelu lõpus publiku seast idee luua valdkonna tegijaid hõlmav MTÜ. Ühel juhul, arutelul “Kas kogukonnas märgatud noor on õnnelikum noor?”, pandi edasise tegevusena paika arvamuspäeva korraldamine 2017. aasta aprillis. Selleks, et järeltegevusi rohkem oleks, tasuks juba Arvamusfestivali ajal pöörata tähelepanu kontaktide jagamisele. Arutelualadel ei tasu peljata arutelu korraldava organisatsiooni esile tõstmist. Nii leiavad inimesed huvitavad esinejad ja organisatsiooni ka hiljem üles ning saavad jälgida nende ettevõtmisi ka edaspidi.