Lõimumine Eestis pole mitte ainult oleviku-, vaid ka tulevikumure. Värske Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu kohaselt tunneb umbes kolmandik siin elavatest teistest rahvustest inimestest, et nad on Eesti ühiskonnas teisejärgulised või ei ole siin teretulnud. Meie venekeelseid noori võetakse välismaal - nii Moskvas, Helsingis kui New Yorgis - paremini vastu kui Tallinnas-Tartus. Samal ajal on meil arvel iga noor, iga töötaja, iga helge pea. Mis see on, mis muu emakeelega noored Eestist välja ajab? Kuidas saaksime luua eneseteostuse võimalusi kõigile eestlastele ja Eestis elavatele inimestele?